Tuesday, May 30, 2017

Millised mälestused on kõige eredamad

Teisipäeval, 30. mail intervjueeriti 11. b klassi õpilasi Kevin Mätast, Mari Allikat, Carmen Virkuneni ja Jaana Persidskit seoses koolilõpuga.  Uurisime neilt, millised üritused kõige meeldejäävamad olid ja milliseid sündmusi võiks rohkem aset leida. Lisaks palusime õpilastelt soovitusi, mida oleks võimaluse korral soov muuta.


Maikuu meediatiim tänab intervjuus osalejaid!
Ilusat suve tervele kooliperele!


Artikkel: Sandra S. ja Jennifer V.

Lapsed linde püüdmas

Täna said algklassid katsetada interaktiivset põrandat. Kokku oli 7 programmi ehk mängu, mis kõik olid võetud Lumoplay keskkonnast. Mängiti kalade ära ajamist, lindude kinni püüdmist, täppidest raja tegemist ja palju muud huvitavat. Järgmisel aastal tahetakse võtta kasutusele hariduslikud mängud nagu näiteks jalgpalli ja klaverit. Interaktiivse põranda eesmärgiks on laste kehalise aktiivsuse arendamine.


Vaata pilte aadressil: https://goo.gl/photos/z7cBKpPhjbU84iLz7

Artikkel: Anneli K

Saksa keele õpetaja ja Tšehhi?



Terve nädal (15.05-19.05) oli Tšehhist pärit õpetaja meie koolis, seal oli ka teisi õpetajaid välismaalt aga ainult Tšehhi õpetaja sai aru inglise keelest nii, et me valisime tema.  Kui meie läksime temaga intervjuud tegema siis me võtsime endaga kaasa Alina Kippleri,meie klassikaaslase pärit Saksamaalt, sest Tšehhi õpetajal oli lihtsam rääkida saksa keeles, kui inglise keeles. Põhiliselt meil rääkiski ja küsis küsimusi Alina. Küsisime mis on ta nimi, kust ta pärit on, kas leidis erinevusi meie ja Tšehhide koolide vahel, kas talle meeldib meie kool ja kas ta õppis natuke eesti keelt või mõni sõna.

Artikkel: Miryam C. ja Karmen S.

3.B saabastes

3.B neljapäeval näitles oma vanematele. Üks neljandik saalist oli täis.  Nende etenduseks oli „Saabastega kass“. Nad näitlesid kõik väga hästi ja siledalt, kõikidel olid omad osad peas, mitte keegi ei unustanud ühtegi sõna. Nad olid kõik väga lahedalt riides, igaüks oma moodi. Vahepeal nad laulsid ka, väga ilusasti, kõigil olid laulu sõnad peas. Vanematele ja vanavanematele meeldis see väga ja mina ka nautisin seda väga. Terve etendus oli väga lõbus. Etendus kestis umbes ühe tunni. 


Artikkel: Miryam C.

Monday, May 29, 2017

11.klasside õppekäik A.H.Tammsaare kodutallu

23. mail toimus 11. klassidel õppekäik Abja valda, Vargamäele, A.H Tammsaare kodutallu. Väljasõit toimus hommikul pooleteise tunnise pikkuse bussisõiduga. Kohale jõudes jaotati klassid kahe tegevuse järgi kaheks. 11.b klassi jaoks algas päev Vargamäel rabamatkaga ning 11.a klassil muuseumi külastusega. Rabas sai tutvuda kasvavate taimede ja lindudega ning nautida teineteise seltskonda Eestimaa loodust imetledes. Pärast matka suundus 11.b kodutalu ekskursioonile, kus meile tutvustati vilja- ja toiduaitasi kui ka etnograafilisi esemeid. Näiteks saime teada, millal kasutati pastlaid ja viiske ning missugused need üldse välja näevad. Kõik asjad, mis vanasti pererahval olid, tehti käsitsi. Väga väheseid asju osteti kuskilt juurde. Lisaks etnograafilistele esemetele ja hoonetele räägiti meile talu ajalugu ning sellest, kuidas vanasti pesemas käidi või, kuidas oli 10-lapseline perekond magama seatud. Territoorium oli suur ja tegevust palju, pärast tunni pikkust tutvumist Tammsaare kodutaluga suunduti Abja mõisa juurde sööma. Lõunasöögiks pakuti kana- või sealiha ning kartulit. Kui kõht täis ning tuju jälle hea, suundusime tagasi Vargamäele, kus reisiseltskond jagati kahkes- üks pool hakkas tegema etteantud juhiste järgi töö intervjuusid ning teine osapool tutvus Urmas Lennuki kirjutatud näidendite katkenditega, mis pärast oma osapoolele ette kanti. 11. klassid tundusid päevaga väga rahule jäävat ning pärast lõunat hakati Tallinna poole tagasi sõitma. Selliseid õppepäevi võiks veel olla, sest teadmisi sai küllaldaselt peaaegu kõikides ainetes. 

Suur aitäh õpetajatele, kes võtsid vaevaks selle õppekäigu korraldada kui ka osaleda!







Artikkel: Jennifer V. ja Liisa K.


Meie parimad

Sel kolmapäeval tunnustati aulas sellel õppeaastal kõige rohkem silma paistnud õpilasi. Üritus algas huvijuhi kõnega, sellele järgnes 8.a klassi etteaste, milleks oli Mari Pokineni laul “Sõpradele” peale mida algas autasustamine. Kõige silmapaistvamad õpilased õppetöös olid:

  • Kaspar Mathias Korrol 3.a
  • Sander Soodla 3.a
  • Emma Eiche 4.b
  • Johanna Martinson 5.a
  • Kirke Kaseorg 5.b
  • Ketlin Murro 5.c
  • Maria Rüster 6.c
  • Martin Väli 6.c
  • Henri Ojaste 7.a
  • Chiarra Cicetti 7.b
  • Kertu-Triin Roosmann 7.b
  • Tuuli Rinde 7.c
  • Dariya  Korenblit 11.a
  • Evelyn Hammerbeck 11.a
  • Anette Kasemägi 12.r

Kõige tublimateks spordis osutusid:
  • Sandra Toome 1.c
  • Gretel Suurkask 9.b
  • Henry Veetamm 11.b

Kõige aktiivsemad huvitegevuses olid 3.c klassi poisid Fred Laansalu ja Rasmus Salumäe. See aasta sai kooli edendajaks 11.b klassi õpilane Sander Kukk. Aasta üllataja tiitli sai, aga vahetusõpilane Saksamaalt, Alina Kippler 11.a. Autasustamisele järgnes direktori kõne, mis rääkis, et oma käitumisega, me jätame teistele endast mulje, mis saadab meid kogu aeg.




Artikkel: Anneli K.
Fotograaf: Liisa K.




11.klassid palli taga ajamas

Kolmapäeval 24. aprillil toimus meie kooli klassidevahelise jalgpalliturniiri finaalmäng, kus seisid vastamisi 11.a ja 11.b. Mäng oli jagatud kaheks poolajaks, mis kumbki kestis 20 minutit. Finaali avavärava lõi 11.a ning esimese poolaja lõpuks jäi seis 1:1 viiki. Teine poolaeg algas suure võitlusega, millele järgnes 11.b palli tabamus 11.a väravasse. Kuigi 11.a ei andnud alla ning võitlus kestis kuni viimaste minutiteni, lõi 11.b viimasel minutil veel ühe värava. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi jalgpalliturniir lõppes 11.b kindla võiduga ning seisuga 3:1.

 


Artikkel: Anneli K.

Suurepärased tulemused kergejõustikuvõistlustelt

24.-25 mai toimusid järjekordsed Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus. Meie kooli õpilased andsid oma panuse erinevatel spordialadel. Kokku osales võistlustel meie koolist 17 õpilast. Meie tublid sportlased panid oma võimeid proovile järgmistel spordialadel: erinevates jooksudes (100m, 200m, 400m, 800m ning koguni 3000m), kaugushüppes, kuulitõukes, odaviskes, kettaheites, tõkkejooksus ning samuti 4x100 teatejooksus. Märkimisväärseid tulemusi ja kõrgeid punkte koolile tõid Ken-Mark Minkovski 100m jooksus ning kaugushüppes, kus ta saavutas auväärse esimese koha. Võistluste suurimaks üllatuseks oli Alexandra Artma, kes oma pika odaviskega saavutas 4.koha. Ka Anette Piirsalu saavutas nii 100m tõkkejooksus kui ka 400m jooksus tubli 4.koha. Kõrget taset see aasta näitasid nii gümnaasiumi tüdrukud 4x100 teatejooksus kui ka põhikooli poisid, sest neiud saavutasid 3. koha ning noormehed 2. koha. 2 pikka päeva täis sporti ning kõrgeid tulemusi.
Kool saab uhke olla, et meil on jätkuvalt tublisid sportlasi, kes kooli lippu ka spordis kõrgel hoiavad.






Artikkel: Liisa K



Sunday, May 28, 2017

PORTREELUGU: Pilk vähelevinud eluviisi

Koolis toimunud tervise nädala raames peeti 8. mail taimetoidu päeva. Sellel päeval oli kõikidel soovijatel võimalik kogeda tükikest taimetoitlase eluviisist, ostes “Taimetoidu kohvikust” taimetoitlaste söögilauda iseloomustavaid hõrgutisi. Üks päev saada osake teistsugusest eluviisist on huvitav kogemus, kuid kuidas on elada sellise eluviisiga päevast päeva? Sellele küsimusele käis maikuu meediatiim vastust otsimas ning vastuseid suhteliselt tundmatu maailma kohta andis meile Melissa Moskalenko.

Milliseid toite tavaliselt nädalapäevadel sööd?
Minu igapäevane menüü koosneb kindlasti korralikust ja toitvast hommiku-, lõuna- ja õhtusöögist. Hommikut olen viimased kaks kuud alustanud kaerahelbepudruga, mida valmistan parajasti kodus olevast taimepiimast. Pudru peale panen tavaliselt külmutatud kirsse, banaani, pähkleid, kookoslaaste ja chia seemneid. Selline hommikusöök hoiab mind energilisena kuni lõunani. Lõunasöögid ja õhtusöögid on sarnased, tavaliselt midagi läätsede, ubade, kikerherneste või tofuga, mis on väga head taimse valgu allikad.Toitudes kasutan palju riisi, kinoad, tatart või pastat. Kuna taimne toit sisaldab vähe kaloreid ja palju kiudaineid, on minu portsjonid väga suured ja tunnen end peale igat söögikorda väga hästi.

Kas tavalisest toidupoest endale vajaliku toidu leidmine on pigem kerge või raske? Miks?
Kindlasti pigem lihtne. Arvatakse, et taimetoitlased ja veganid vajavad mingeid erilisi toitaineid, et elus püsida - tegelikult asi nii keeruline ei ole. Leian enamuse vajaliku puu- ja juurviljaletist, samuti on juba peaaegu kõikides eesti suuremates toidukettides olemas taimsed alternatiivid juustule, lihale ja piimale, mida ma ise küll väga ei osta, kuna ei tunne igatsust liha ega juustu järele. Eelistan n.ö "terveid toite" ja täidan oma toidukorvi puuviljade, juurviljade ja kaunviljadega, kust saan kõik vajalikud ained kätte.


Kas sul on võimalik koolilõunast kõht täis süüa? Miks?
Kahjuks mitte. Kui olen unustanud mõne puuvilja vahepalaks kaasa haarata, pean üldjuhul leppima vaid riisi ja salati söömisega, mis küll korraks annab energiat, kuid kindlasti ei ole see minule piisav. Taimetoitlane saab koolilõuna toidule peale panna veel mõnda kastet, mida koolis pakutakse, kuid vegan seda teha ei saa.

Kas võtad endale kodust lõuna kaasa?
Suuremat lõunat kindlasti ei võta, kuna mu hommikusöök on nii toitev, et mu kõht ei jõua väga tühjaks minna. Vahepaladeks võtan üldjuhul kooli kaasa mõned banaanid ja söön neid vahetundides. Alles koju jõudes söön korraliku ja toitva lõuna.

Kas sul oleks mingeid soovitusi, kuidas koolilõunat muuta, et meie kooli taimetoitlased saaksid kõhu täis? Milliseid?
Arvatakse, et taimetoitlus on väga kallis ning  sellepärast ei saa kool seda endale lubada. Minu arvates piisaks juba sellest, kui kasutataks rohkem kaunvilju, näiteks kikerherneid, mis on väga maitsvad ja samuti mitte väga kallid, kohati on need lihast odavamad. Samuti võiks olla valikus rohkem aurutatud köögivilju. Kui siiski peaks ilmnema, et koolimenüüst ei saa liha ära jätta, siis võiks liha alati esineda eraldi, mitte toidu sisse segatuna, nagu see pidevalt on.

Kas puhvetisse mingite toodete müügile tulek muudaks sinu jaoks midagi? Miks?
Kuna mul koolipäeva jooksul kõht väga tühjaks ei lähe ja näksimiseks ei ole vajadust rohkem, kui kaasa võetud vahepalad, siis arvan, et mõne toorbatooni müügile tulek ei muudaks minu jaoks midagi, kuna ma ei tunneks vajadust selle ostmiseks.

Kas levinud müüt “taimetoitlus on kallis ja ebamugav” peab paika? Kui kulukas taimetoitlus tegelikult on?
Kindlasti ei pea paika. Puuviljad võivad küll veidi kallimad olla, kuid nende olulisus taimetoitlase või vegani menüüs ei olegi nii oluline. Juurviljades leidub palju mineraale ja vitamiine, mida inimese keha vajab ja need ei ole üldse nii kulukad. Arvan, et juustu, vorsti, viinerite ja lihakäntsaka peale kulub kindlasti rohkem raha. Mina ise tarvitan igapäevaselt ka palju puuvilju, kuid minu toidukorvi hind ei ole kunagi ehmatavalt kallis olnud, pigem läheb mul nüüd vähem raha, kui eelneva elustiili juures. Oad, herned ja läätsed ei ületa kindlasti singipaki hinda ning ka tofu jääb hinna poolest tavalisele juustule alla.

Milline oli sinu tee taimetoitluseni?
Mina hakkasin veganiks üle öö tervislikel põhjustel. Ma olin väga väsinud igapäevase halva enesetundega tegelemisest, samuti on mul terve elu olnud probleeme näonahaga ja otsustasin oma elustiili üle öö muuta. Jätsin enda menüüst välja kõik piima-, liha- ja munatooted. Kõige olulisemaks pidasin piimatoodete vältimist, mille tarbimine põhjustab kõige rohkem aknet. Nädalate möödudes hakkasin end aina paremini tundma ja minu füüsiline tugevus hakkas päris kiiresti kasvama, tundsin end energilisena ja ka näonahk hakkas iga nädalaga paremaks minema. Lisaks paranenud enesetundele, sain ma vereanalüüsi tehes teada, et minu verenäitajad oli uue elustiiliga tunduvalt paranenud. Olin eelnevalt ka väga palju uurinud toitumise kohta ja erinevate toitainete mõjust kehale, mis tegi minu elustiili muutmise lihtsamaks. Üleminek uuele elustiilile ei valmistanud mulle nii suurt raskust ka seetõttu, et minu peres ei ole kuna liha olnud söögilaual esmatähtis. Nüüdseks on minu veganluse põhjus ka eetiline. Ühel päeval otsustasin kuulata Gary Yourofsky kõnet (leiab youtubes't), mis pani mind väga teistmoodi mõtlema ja peale seda hakkasin end veel rohkem selles maailmas harima. Vaatasin ära dokumentaalfilmid "Earthlings" ja "Forks over knives". Nende vaatamisest piisas, et muuta mu elustiil igaveseks. Veganlus on viimasel ajal vaga aktuaalne teema ka eesti meedias - küll arvatakse, et see on ohtlik, ekstreemne ja et kindlasti ei tohiks seda harrastada lapsed. Ma arvan, et lahkarvamused selle teema puhul jäävad veel väga kauaks, kuid ma loodan, et üha rohkem inimesi hakkab aru saama ja mõistma seda maailma ja lõpetab veganite mõnitamise igal võimalikul moel.

Meie intervjuu lõpetab Melissa mõttega, kus soovitab kõikidel, kellel on tekkinud huvi saamaks rohkem teada veganlusest ja taimetoitlusest eelnevalt mainitud filme ning samuti videot youtube’s: https://m.youtube.com/watch?v=QISizOO_x5E


Intervjuu: Sandra V & Sandra P

Friday, May 26, 2017

Eriline päev Lilleküla Gümnaasiumis

<div style="position:relative;height:0;padding-bottom:56.25%"><iframe src="https://www.youtube.com/embed/LD_EWSwwhVo?ecver=2" width="640" height="360" frameborder="0" style="position:absolute;width:100%;height:100%;left:0" allowfullscreen></iframe></div>    

 Autor: Oskar Vilo

Wednesday, May 24, 2017

1.klasside pidu

10. mail toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 1. klasside pidu.
Saal oli rahvast täis koos laste ning nende vanematega.

Üritusel osalesid kõik 1. klasside õpilased erinevate laulude, tantsude ja etendusega. Esitati palju erinevaid ja tuntuid laule nagu “Kus on minu koduke”, “Juba linnukesed” ja “Põdral maja metsa sees.” Sai näha ka uuesti mõnda laulu ning “Punamütsikese” etendust, mida tehti ka eelmisel, Lepatriinu, üritusel. Inglise keele suuna õpilased esitasid 2 inglisekeelset laulu “What’s in my bag” ja “10 little fingers.” Mängiti ka üks plokkflöödipala.

18452808_1488287044554806_1177072957_o.jpg

Lõpus võtsid kõik esinejad vanemate ümber ringi ning laulsid viimase laulu nimega “Pilvepildid.” Kõige lõpuks tänati õpetajaid ja huvijuhti lillekimbuga.

Artikkel: Karmen Stamm
Fotograaf: Miryam Cicetti

Tuesday, May 23, 2017

Kes on see kõige väledam?



Reedel, 12.mail intervjueeriti 8a. klassi õpilast Ken Mark Minkovskit, kes on silmapaistev nii spordis kui ka oma huvitavate vastuste poolest.


Suur aitäh Ken Markile, kes oli nõus intevjuus osalema ja meie maikuu meediatiim soovib talle veel enam silmapaistvamaid tulemusi nii koolis kui ka kergejõustikus!

Artikkel: Sandra P. ja Jennifer V.
Monteerija: Marko B.



Päev väljaspool klassiruume

17. mail toimus meil koolis iga-aastane projektipäev, mil 7. klass kaitseb oma uurimistöid ja ülejäänud lähevad oma klassidest välja.
Sellel aastal käis 10. a klass vanalinnas jalutamas ning üht põnevat ülesannet täitmas. Nimelt sai igaüks endale ühe objekti, millest ta pidi 5 minutit rääkima ja seostama seda Indrek Hargla ajaloolise kriminaalromaaniga “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”.
Selleks, et kõik saaksid rääkida, startis kaks rühma, kellel olid ühesugused teemad. Mõlemad grupid alustasid enda õppekäiku Vabaduse välakult, kuid erineval kellaajal ja erinevate juhendajatega ning suundusid erinevas suunas. Kella üheksase rühma eesotsas oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Irene Artma ning kella kümnese omas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Indrek Läns.
Enda koostatud ekskursiooni käigus said õpilased teada, mis oli linna mõiste keskajal, kuidas toimus linnade kujunemine Eestis, mis on linnaõigus, kust sai linn oma nime, kus ja kuidas valitseti Tallinna, saadi ülevaade püha Katariina kloostrist ja kirikust ning muudest Tallinna kirikutest, Tallinna gooti arhitektuurist ja kaupmehe elamust, munga ja nunna ordudest, Hansa liidust ja Vanast turust, Suurgildist ja selle hoonest, Taani kuninga aiast ja Neitsitornist, Toompea lossist, Paksust Margareetast ja Kiek in de Kökist, Mustpeade vennaskonnast ja selle majast, Tallinna linnamüürist ja kaitserajatistest, Rae vanglast ja keskaegsetest karistustest ning muidugi ka Raeapteegist, milles tegutses Indrek Hargla romaani peategelane Melchior.

Artikkel: Anneli K.

Sunday, May 21, 2017

Roheline kohvik esimesel korrusel

Kooli esimese korruse koridoris, kokanduse klassi ees, võis maikuu 16. kuupäeval märgata sagimist, kostus raha kõlinat ja kiidusõnu. Kõike seda põhjustas vahetundide ajal tegutsenud taimetoidu kohvik, mis see aasta tegutses Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi taimetoidu päeva raames. Välimuselt tagasihoidlik hõrgutiste laud pakkus huvi paljudele, uudistamas käisid ka koolimeedia esindajad.
Kohviku tegevus toimus Õpilasesinduse aktiivsete noorte algatusel, kes seadsid kohviku üles ning valmistasid ka seal müügiks olnud suupisted. Mõeldes valitud toitumisega õpilastele, kellele paraku sageli koolisööklast õiget toitu ei leidu, tekkis idee taimetoitu pakkuvast kohvikust. Kohvik kandis nime Taimetoidu kohvik, mis andis möödujatele mõista kohviku ja sealsete kaupade olemuse. Maitsvaid suupisteid valmistasid kokku neli õpilast, kuid tegusaid noori leidus veel, kellele jagati muid ülesandeid, näiteks palade müümine kassas. Kohvikut oli võimalik külastada kokku koguni neljal pikal vahetunnil.
Pilk heideti ka kohviku tagumistesse ruumidesse ehk uuriti, milline oli toiduga tegelejate jaoks taimetoidu valmistamine ja sellega seonduvad mured. Selgus, et taimetoidu hõrgutiste valmistamine ei olnudki eriti keeruline, peamiseks erinevuseks teiste Õpilasesinduse kohvikute suupistete ja kõne all oleva kohviku suupistete vahel peeti palade sisu. Taimetoidu kohviku toitudest ei sisaldanud ükski liha ning mitmed olid ka muna ja piima vabad, mis toiduvalmistamise aspektist tähendas lihtsalt nende toiduainete asendamist või kasutamata jätmist. Raskusi ei valmistanud isegi õigete toiduainete leidmine, kuna kõik vajaminev oli tavalisest toidupoest kättesaadav.
Kohviku lettidelt kadusid kõige kiiremini valikus olnud magusad brownie-d, populaarsuselt teiseks müügihitiks kujunes jahutav smuuti. Rõõmuga saab kõneleda ka külastajate mitmekesisusest - maitsavaid hõrgutisi ostsid nii õpilased kui ka õpetajad.

Õpilasesinduse esindaja nentis, et selline taimetoidu kohviku projekt on plaanis teostada ka järgneval õppeaastal ja loodetavasti õnnestub seda laiendada ka kooli sööklasse.



Rohkem pilte aadressil https://goo.gl/R4ydtE

Artikkel: Sandra V. ja Sandra P.

Fotograaf: Sandra P.




Friday, May 19, 2017

Kunstilembeline teine korrus

Paljud meie kooli õpilased on juba alates 8. maist märganud kunsti- ja käsitöö näitust ja selle vastu huvi tundnud. Selles väljapanekus on esitatud kõikide põhikooli õpilaste ehk 5. -9. klasside tunni töid kui ka projekte.

Näitus on ülesseatud 2. korruse raamatukogusse ja puhkenurka. Selle kujundamisel on ära kasutatud kõike koridoris leiduvat, kaasaarvatud laudu ja tumbasid, mistõttu on väljapanek eriti pilkupüüdev.

Kunstitööde näitus on üles seatud raamatukogu ette, kus on esindatud erinevate tehnikate ning motiividega tehtud töid. Nii saab näitusel vaadelda ühiskonna teemalisi plakateid, pilte akrüültehnika ning kollaažtehnika stiilis ja veel palju muudki, väike nurk näitusest on pühendatud ka abstraktsetele töödele.

Käsitöö näituse asukohaks on valitud raamatukogu. Seinale on riputatud tunnis valminud tööd, näiteks mitmevärvilised sokid ja sallid. Ekraanile on pandud mängima õpilaste endi koostatud gif´id ning nendele järgnevad pildid projektist “Näita mulle sügist”. Lisaks sellele saab veel vaadelda ka mitmeid puutöid, mis on valminud õpetaja Kristjan Musta käe alla.

Näitust on külastama oodatud kõik, sest vaadata on palju huvitavaid ning omapäraseid töid erinevatest valdkondadest ja tehnikatest.


Näituse kujundajaks on kunstiõpetaja Annika Linnas, kuid selle ülespanekul on kaasa aidanud veel õpetaja Laus, õppealajuhataja Anu Luure kui ka huvijuht Marje Nurk.




Artikkel: Jennifer V. ja Sandra V.

Thursday, May 11, 2017

Lepatriinud meie koolis

8. mail külastasid meie kooli Tallinna Lepatriinu lasteaia lapsed. Neile tutvustati meie koolimaja ning erinevaid suundasid, mida meie koolis saab õppida.


Üritus algas 1. klassi õpilaste “Punamütsikese” etendusega. Näidend oli väga lõbus ning kõigile tuttav. Sellele järgnesid erinevate suundade erinevad esitused. Spordisuuna õpilased esitasid energilise laulu- ning tantsukava, inglise keele suund esitas 2 inglisekeelset laulu, muusika- ja IT-suund aga plokkflöödipala. Kõige lõpuks võtsid meie õpilased ringi ning laulisid üheskoos ilusa laulu.






Küsitlesime ka paari lasteaia last mõne küsimusega. Rõõmutriinu rühmast Amina vastas, et talle meeldis kõige rohkem “Punamütsikese” etendus, sest talle meeldis näha midagi tuttavat. Ta ootab kooli minekut väga, kuid ei tea veel millisesse kooli ta minna tahab. Johannile, kes käib samuti Rõõmutriinu rühmas, meeldis terve üritus väga ning ka tema ootab kooli minekut ja temal on plaanis minna Vanalinna Hariduskolleegiumisse. Helenale, kes käib Rõõmude rühmas, meeldis kõige rohkem näidend, sest ka temale meeldib näidelda ning tore on teada, et ka tema ootab kooli minemist ja kavatseb tulla just meie kooli. Rico, Rõõmude rühmast, vastas, et talle meeldis ka näidend ja kooli ootab ka tema väga ning minna tahaks ta meie kooli, kuid läheb hoopis Saaremaa Ühisgümnaasiumisse.



Soovime lasteaia lastele ilusat lasteaia lõppu ning loodame, et neil tuleb põnev koolitee!

Artikkel: Anneli K., Karmen S.
Fotograaf: Karmen S.

Tuesday, May 9, 2017

Kas sugu kirjeldav diagramm on lubatud?

4.-5.mail toimusid 11.klassidel selle aastased viimased kollokviumid. Kolmandaks kollokviumiks oli vaja ette näidata uurimusliku osa jaoks kogutud andmed ning usinamatel ka metoodika.

Kollokviumis, mille juhiks oli direktor Jaan Paas, oli nii mõnelgi õpetajal pahameel selle üle, kas vastanute soo kohta on lubatud diagramm teha. Juhendis olevat kirjas, et diagrammi kujutatakse ikka siis, kui on kolme elemendi erinevusi näidata. Õp. Meškenaite uurimistööde aluste tunnis on aga 11ndikud näidisena tehtud töös ka vastanute sugu kujutava diagrammi teinud, seega jäigi diagramme puudutav küsimus küsimärgi alla.

8. mail toimus 11.b klassil järjekordne uurimistööde aluste tund, kus oli diagrammide kohta uut informatsiooni ning lepiti kokku, et ka sugu ei kujutata diagrammil, isegi mitte illustratsiooniks. Seega kustutasid 11-ndiku sugu kujutavad diagrammid ning vaidlusi tekitanud probleem sai lõpuks lahenduse.

Üldises pildis 11ndike tehtud tööd edenevad ning suuremal osal on oma töö suurepäraselt valmis saada, kuid kollokviumidel toonitati eriti seda, et analüüsi kirjutamine oleks juuni alguseks valmis, sest suvel ei pidavat ükski õpilane oma uurimistöö kallal töötama.
Viimane jõupingutus praegu, et sügisel sedakorda kergem uut kooliaastat alustada.


Artikkel: Liisa K

Wednesday, May 3, 2017

Abituriendid C1 taset püüdmas

2. mail toimus abiturientidel järjekordne riigieksam. Oma teadmisi pandi proovile seekord inglise keeles. Sügisel võimaldati 12-nda klassi õpilastel soovi korral sooritada CAE test, milles paljud testi tegijatest saavutasid kõrgeid tulemusi. Testi tegemine vabastas praeguse riigieksami tegemisest, mistõttu oli eksami tegijaid selle võrra vähem. Maikuu meediatiim intervjueeris eksaminante, et teada saada, mis osutus kõige raskemaks ning, kuidas saaks inglise keele riigieksamiks ennast paremini ette valmistada.

Kas sul oli kindel punktisumma, mida eksamile püüdma läksid ning, kuidas oled enda sooritusega rahul?

Anu: Eksamile minnes ei olnud mul kindlat eesmärki. Pigem soovisin asjaga lihtsalt ühele poole saada. Sooritusega olen rahul, tunnen, et enam-vähem õnnestus.
Reimo: Eesmärk oli saada üle viiekümne punkti. Oma sooritusega ma rahul ei ole, kuna tunnen, et oleksin paremini saanud teha.
Ragnar: Mul otsene eesmärk või selline puudus, kuna inglise keele eksamit mu ülikooli sisseastumisel ei vaadata. Siiski oleks iseenda sisemise ego rahuldamiseks vaja maksimaalselt tulemust, kuna 3 aastat tööd on tehtud ning nüüd oli aeg oma teadmised mängu panna. Samuti kui ma ei eksi, siis 75 punktiga on minu nii öelda kohustuslik tase omandatud, seega oleks tore vähemalt 75 punkti saada. Ma usun, et ma jään rahule. Võrreldes eesti keelega oli närv tunduvalt väikesem - võib isegi öelda, et puudus, kuna inglise keeles ei anna just väga palju eksida. Võrreldes närvi puudumisega algas kohe sujuv töö. Ja miks ma olen rahul - sest ma usun, et ma sain ilusti kõigega hakkama. Ei olnud otsest olukorda, kus oli peata olek. Kindlasti mõni kõhklus mõnes kohas tekkis, kuid kellel ei tekiks?

Mis valmistas enim raskusi?

Anu: Enim valmistas raskusi kirjalikus osas report kiri, sest selle vormistus ning ülesehitus oli täiesti ununenud.
Reimo: Enim raskusi valmistas kuulamine, kuna rääkija rääkis väga kiiresti.
Ragnar:  Enim raskusi tekitas kuulamine. Ei ütleks, et see niivõrd keeruline oleks olnud, lihtsalt üks ülesanne jäi kergelt öelda arusaamatuks. Kuid siiski sain kõik ilusti vastatud ja usun, et ka õigesti.

Kumb valmistab sulle rohkem raskusi, kas suuline või kirjalik?

Anu: Rohkem valmistab raskust suuline osa, sest ma ei ole varem inglise keele eksamit teinud ning ei tea täpselt, kui soravalt rääkida tuleb.
Reimo: Minu puhul valmistab rohkem raskusi rääkimine, kuna ma ei tunne ennast kindlalt, kui räägin inglise keeles.
Ragnar: Ma ütleks et suulisel ja kirjalikul mõlemal on omad plussid-miinused. Kuid ma ütleks, et kirjaliku osa kuulamine võib olla keerulisem kui näiteks suulise osa monoloog. Kuulamises sa ei pruugi jutust aru saada, aga suulises osas oskab igaüks midagigi öelda. Kui analüüsida mõlemat kuulamist ja suulist osa, ütleks, et kuulamisel on potentsiaalselt võimalik kaotada rohkem punkte, kui seda on suulises osas.

Milliseid soovitusi annad inglise keele eksamiks õppimisel?

Anu: Inglise keele eksamiks õppimisel võiks rohkem neid erinevaid kirju vaadata ning need enda jaoks rohkem lahti mõtestada.
Reimo: Räägi palju tunnis, kuna tänu sellele paraneb sinu eneseväljendusoskus ning kui sõnavara on nõrk, siis õppida rohkem sõnu, mida saab kirjandis ära kasutada.
Ragnar: Raske on anda konkreetseid soovitusi, kuid üks kindel reegel kehtib igalpool - hard work pays off. Kui sa käid ilusti tunnis kohal ja õpid järjepidevalt, oled sa kindlasti eksamiks valmis ning suudad hea tulemuse tuua. Võibolla mingil määral parandab inimese inglise keele oskust see ka, kui ta saab pidevalt suhelda teiste inimestega väljaspool kooli inglise keeles. Mulle õnneks on selline asi võimalik, kuna mul on mitmeid sõpru ja tuttavaid, kellega ma suhtlen inglise keeles ning samuti tuleb ka tööl olles vahetevahel praktiseerida oma oskusi.

Soovime lõpuklassidele kivi kotti ka viimaseks riigieksamiks!


Intervjuu: Sandra V & Liisa

Maikuu meediatiimi tuvustusvideo



Monteerija: Marko B.

Monday, May 1, 2017

PORTREELUGU: Palavikuga kooli ei tulda!

Aprillis kajastame meie kooli medõde Maris Viisimaad, kelle poole pöördutakse iga murega ning kes on toeks igas situatsioonis.

Kui kaua te olete meie koolis medõena töötanud ja kuidas te sattusite siia majja tööle?

- Ma olen töötanud 8 aastat ja tulin siia haiglast töölt, kus ma töötasin hoopis teises vallas selles mõttes, et ma olin kirurgias tööl ja mitte üldse ei tegelenud lastega ja see on mulle uus ala, selles mõttes oli ja mõtlesin et tulen hetkeks, korraks, sest et oli käsil töökoha vahetus ja nüüd olen paiga peale jäänud.

Kas te olete rahul oma tööga?

- Kui ma nii kaua olen siin olnud, siis ilmselt ma olen rahul. Väsitav on, lapsi on palju, peaaegu 1000 koos õpetajatega, aga üldiselt olen rahul.

Kas teil on juhtunud mõni huvitav või naljakas seik siin koolimajas?

- Iga päev on huvitav ja iga päev on naljakas ja iga päev on ka muret täis. Hirmu teevad igasugused luumurrud ja üldse laste hirmutav ringi jooksmine ja tormamine. Minu arust on lapsi liiga palju selle nelja korruse peale, eriti väikeste pool, suured enam ei jookse nii hullusti. Traumad on kõige suurem mure meie koolis.

Milline näeb välja teie tavapärane tööpäev?

- Nonii, tulen hommikul tööle ja üsna sageli ootavad mind juba paar õpilast ukse taga nii nagu perearsti vastuvõtul, sest vanemad on öelnud, et tuleb minna kooliarsti juurde, kuigi mina ei ole kooliarst ja rõhutan seda igal sammul. No siis püüan panna arvuti sisse ja vaadata, lugeda, kas keegi on kuskil traumapunktis käinud, seda ma näen siis päeva jooksul, kes on haiglasse sattunud, neid näen koolinimekirjast ära. Ja siis hakkavadki lapsed käima, kellel on peavalu, kõhuvalu, kes on söömata ja nii edasi.

Kas te tahaksite oma töö juures midagi muuta, midagi näiteks paremaks teha?

- Ma tahaks tegelikult rohkem koostööd teha lapsevanematega, et ma sooviksin, et nad võtaksid rohkem osa oma lapse tervisekasvatusest, eriti kui ma neid taga ajan ja otsin seoses vaktsineerimistega ja kui ma tunnen, et mõni laps on väga haige ja ta peab kuskil arsti juurde minema, siis on raske see koostöö koha leidmine.


Intervjuu: Kertu ja Uko
Pilt: Uko

(Jüriöö)jooks

Teisipäeval, 25. aprillil oli õpilastel meeltesegadus - õhtul joostakse jüriööjooksu ja karikas on vaja endale võita.
Õhtul vahetult enne jooksu koguneti staadionile, kus hakkas ka vihma sadama. Inimeste pilkudes oli näha muret - rada oli märg ja sellevõrra raskem oli joosta. Siis kõlas teade, jooks jäi vihma tõttu ära. Inimeste suudest kõlasid ohked - kellel tüdimusest, kellel kergendusest. Mindi koju, selleks õhtuks oli võitlus lõppenud. Sel aastal Lillekülas jüriööl ei joostud.

Kolmapäeval hakkasid inimesed uuesti muret tunda, kas toimub jooks ja millal. Õpetajad andsid teada, et neljapäeval, 6. tunni ajal toimub siiski jooks. Pandi võistkonnad uuesti kokku ja jäädi ootama.

Neljapäeval koguneti uuesti staadionile, kus gümnaasiumiarvestuses jättis karika veel teiseks aastaks endale 11.a klass. Teiseks jäid 11.b ning kolmandaks 10.a. 12. klassid võitlusele ei ilmunud.




Rohkem pilte üritusest on võimalik kuvada aadressil https://drive.google.com/drive/folders/0B9BrkaNmMHovR0RLQkxLbXR2djA?usp=sharing

Artikkel: Emily
Pildid: Kertu, Uko, Laura

Koolitööd - kas teeme neid kodus?

Aprillikuu meediatiim otsustas läbi viia ajakirjandusliku eksperimendi, kus selgitasime välja, kas tehakse üldse kodutöid, milliste ainete töid tehakse kõige rohkem ja kui kaua kulub nende tegemiseks aega.

Eksperimendi tulemused olid enamjaolt positiivsed, vaata vastuseid allpool videost!


Idee: Uko, Kertu, Melissa, Laura, Rivo, Emily, Reinhard
Läbiviimine ning film: Uko ja Kertu
Montaaž: Rivo

Erinevate "pallide" meistrid

Tallinna koolidevahelise korvpalli võistlustel kuulus Tallinna Lilleküla Gümnaasium eelturniiril ühte alagruppi Gustav Adolfi Gümnaasiumiga ja 21. Kooliga. Finaalturniirile pääses alagrupi kaks tugevamat kooli. Mängud peeti 21. Koolis. Esimeses mängus kaotas Gustav Adolfi Gümnaasium 21. Koolile, mis koosnes igapäevaselt korvpalli mängivatest õpilastest. Järgmises mängus läksid vastamisi Tallinna Lilleküla Gümnaasium, mida esindasid Pietro Cicetti, Joonas Liivrand, Kaspar Laur, Janar Almet, Reinhard Reimaa, Andreas Hiiemägi, Hurmo Sammal ja Essu Heintalu, 21. Kooliga. Mäng oli tasavägine, TLG-d vedas võidu suunas Pietro Cicetti, aga mängu otsustas viimane korv, mis maandus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi korvi, 32:31 võitis 21. Kool. Kahe võiduga oli 21. Koolil edasipääs kindel, teine edasi pääseja selgus TLG ja GAG-i omavahelises mängus. Selles mängus võitis GAG, sest peale rasket mängu polnud TLG võimeline võrdset lahingut andma ning saadi suure skooriline kaotus. Edasipääsemiseks oleks tõenäoliselt pidanud koosseisus olema rohkem korvapalliga tegelevaid poisse, aga eks järgmine aasta tuleb uuesti edasipääsu nimel võidelda.


Järgmisena oli kord võrpallil. Eelmiste aastate heade võrkpalli saavutuste tõttu oli TLG otse viie parima kooli seas, kes hakkasid Tallinna Koolide Võrkpalli Meistritiitlit jahtima. Kõik võistkonnad mängisid omavahel läbi ning, kes kõige rohkem punkte sai oli võitja. Finaalturniir kestis kaks päeva, esimesel päeval mängis TLG Õismäe Vene Lütseumiga ning Humanitaargümnaasiumiga. Mõlemad mängud võideti kindlalt geimidega 2:0. Teisel päeval oli oodata tasavägisemaid mänge, kui mõõtu võeti Gustav Adolfi Gümnaasiumiga ja Real kooliga. TLG näitas oma võimu ka GAG-i vastu ning võideti taas 2:0. Enne viimast mängu oli kindel, et võitjaks on ka tänavu aasta Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Peale pingelangust oli viimane mäng kõige tasavägisem ning Real kooli võitmiseks vajas TLG kolmandat geimi, kokkuvõttes siiski võit 2:1. Enamus poisse, kes koosseisu kuulusid mängivad võrkpalli igapäevaselt, koosseis: Reimo Reimand, Tamur Viidalepp, Rainer Kont-Kontson, Henry Veetamm, Markus Helde, Mihkel Vaher, Reinhard Reimaa, Andrus Palu, Pietro Cicetti.






Õnnelikke meistreid on näha pildil.

Artikkel: Reinhard
Pildid: Kertu

Vene keelega otse ülikooli?

11.a klassi Evelyn Hammerbeck osales üleriigilisel vene keele olümpiaadil, kus parimatest parimad pääsevad otse ülikooli. Kuidas kujunes olümpiaad Evelynil, vaata videost!



Idee: Kertu ja Laura
Video: Kertu
Montaaž: Rivo

Reggae vallutab koolimaja

19. aprillil oli meie koolis veidi teistsugune päev. Vahetundides kõlas  reggae muusika ja kaasa sai elada ansamblile Bombillaz. Koolimaja teine korrus oli vahetundide ajal õpilasi täis ja kõikidele paistis see üritus meeldivat, sest muidu väsitav koolipäev sai lõbusamaks muudetud. Ansambel lõbustas õpilasi nelja vahetunni vältel.


Vaata rohkem pilte: https://drive.google.com/open?id=0B9BrkaNmMHovN2ItX1ZYMDg5YzA

Artikkel: Melissa
Video: Uko, Kertu ja Laura
Montaaž: Rivo