Tuesday, April 25, 2017

Kell, mis helises viimast korda

20. aprillil 2017 toimus meie koolis tutipäev, kus abituriendid kuulsid viimast korda koolikella. Nad kandsid selleks päevaks ettenähtud riideid: traksipüksid, ruudulised särgid, roosad seelikud ning käes kaisukarud või pulgakomm. Terve päev said nad liikuda kooli peal vabalt, käituda nagu esimese klassi lapsed ning nautida päeva, mis kuulus neile. Viienda tunni ajal korraldati abiturientidele ka väike üritus, mis algas esimese klassi laste laulmisega. Seejärel jagati šokolaadimedaleid säravamatest säravamatele abiturientidele. Ühtlasi näidati seinale ka pilte 42. lennu kõige meeldejäävamatest ja naljakamatest hetkedest, mis võtsid isegi õpetajatel naeru suule ja pisarad silmisse. 11.b ja 11.a klassi kingitus abiturientidele oli küll tagasihoidlik, kuid selle sõnum oli tugev. Nad laulsid abiturientidele laulu „Sõpradele”. Siis oligi see moment käes, kui väike Rasmus kõlistas abiturientidele lõpukella. Abituriendid veel siiski kergendatult hingata ei saa, kuna ees on lõpueksamid. Esimesena tuli sooritada kauaoodatud eesti keele eksam ning seda juba 24. aprillil.








Artikkel: Rivo
Pildid: Uko

Jätkuvalt mõtleme sokkidest väljaspool

12. aprillil kell 18:00 toimus Lilleküla aulas midagi ennenägematut - Jaana Persidski ja Daniela Privisi teistmoodi uurimistöö, tantsulavastuse "Think Outside Of The Socks", kaitsmine.

Oleme jätnud võimaluse kõigile oma silmaga üle vaadata ning kujundada oma arvamus. Valminud on "no-comment" videolõik etendusest.







Rohkem pilte on võimalik kuvada: https://drive.google.com/drive/folders/0B9BrkaNmMHovZXozX3BkYi1XdVE?usp=sharing

Video ja pildid: Uko ja Laura
Montaaž: Rivo

Thursday, April 20, 2017

Mida teha, kui maakera jookseb loomaliikidest tühjaks?

Neljapäeval, 13. aprillil vaatasid 8.-12. klassid Lilleküla Gümnaasiumi aulas looduseteemalist filmi. Kohal oli 11.b klassist Rivo Soolepp, kes filmi põhjal arvamusloo kirjutas.

13. aprillil 2017 oli mul võimalus näha filmi „Racing Extinction”. Kuna ma pole eriline loodusfilmide austaja, siis ei vallanud mind eriti toredad tunded. Film rääkis nimelt sellest, et inimtegevuse (jahi või ebaseadusliku kalapüügi) tagajärjel sureb välja tohutult loomaliike. Rohkem keskenduti aga hiid-sarvikraidele ja nende raskele elule. Indoneesias toitub suur osa inimestest nendest samadest kaladest ning sealjuures ka äritsetakse hiid-sarvikraidega. Lahenduseks pakkusid filmi peategelased (kamp loomakaitsjaid) ­välja üsna lummava variandi. Neil tekkis idee projitseerida erinevatele ehitistele animatsioone väljasuremisohus olevatest loomadest, kuhu juurde on kirjutatud pisut infot nendest loomadest ja nende arvukusest, mis on juba üsna väike. Mina leian, et siin tekib probleem. Võib ju olla tõesti lausa imeline näha sellist show’d kasvõi meie kesklinnas olevatel hotellidel, kuid kas inimesed, kes seda jälgivad, saavad ka asja mõttele pihta. Filmis oli näha, kuidas inimesed suu ammuli kõrgustesse vahtisid. Aga kui paljud neist said ka aru, mida neile üritatakse selgeks teha? Jäi mulje, et see oli nendele vaid meelelahutuseks. Kui see probleem välja jätta, on film tõeliselt nauditav nii oma kiire arengu kui ka kohati liigutava sõnumi poolest. Filmi režissöör Louie Psihoyos, kes on ka filmi peategelane, on teinud võimsa töö naelutades isegi mind ekraani ette. Samas ta veenis mind ka oma ülla ideega kaitsta loomi. Ma arvan, et see film annab igale inimesele mingi idee, kuidas panustada loomariigi kaitsmisesse.




Artikkel: Rivo
Pildid: Uko

15kg liiva kotis ja umbes 30km jalutamist!?

6. aprillil kell 7 hommikul lahkus buss Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi eest Paldiski poole, kus toimus riigikaitse Scoutsrännak. Rännakus osalesid Eesti ja Suurbritannia sõjaväe üksused ning grupp mõne ameeriklasega. Samuti osalesid ka meie Lilleküla Gümnaasiumi riigikaitse 28 õpilast. Tulemata ei jätnud ka Eesti Politsei- ja Piirivalveamet.


Rännakule pidid kõik kaasa võtma matkariided ja -kotti, kuhu sai sisse panna 15 kg liiva, mida pidi vedama terve rännaku pikkuse, mis oli küündis umbes 30 kilomeetrini. Keelatud ei olnud ka toit ja jook, mida sai tee peal nosida.



Rännaku start oli kell 9 hommikul. Kui stardipauk oli kõlanud, algas suure inimmassi liikumine läbi Paldiski linna Pakri panga poole põhja. Tugevamad sõjaväe üksused hakkasid juba alguses sörkima kandes sõjaväe vormi, püssi ja raskeid rakmeid, mis ei jäänud sugugi alla Lilleküla riigikaitsjate 15 kg kaaluvate liivakottidele.




Rännaku käigus tekkinud kolonni võis mõõta sadades meetrites, mis siiski muutus iga minutiga pikemaks.



Vasak pool


Parem pool


Teekond läbis ka Pakri panka, kus ilmus ilus vaade merele, mis tõi nii mõnele kõvemale mehele naeratuse suule. Seda meeleolu kasvatas ka ilus päikseline ilm ja mõnusalt jahutav meretuul.




Kuid kõik ei olnud liblikad ja päike, sest just pärast Pakri panga lõppu läks tee asvaldilt kruusateele, mis oli korralikult mudane. Rännakul olid ka joogipeatused iga 4 kuni 5km tagant, mis andsid paljudele motivatsiooni edasi minna.



Rännak kestis keskmiselt 6 tundi, kus Lilleküla riigikaitsjate hulgast läbis Uko Heintalu kõige kiiremini ajaga 4h ja 44min. Maha ei jäänud ka Marko Bode, kes läbis rännaku ainult 1 minuti aeglasemalt ehk ajaga 4h ja 45min. Esines ka inimesi, kes katkestasid Scoutsrännaku kas halva jalatsivaliku pärast või käis rännak lihtsalt üle jõu. "Laibaauto" sõitis pidevalt ringi, otsides ja peale võttes rännulisi, kellel jõud otsas.

Rännaku sooritamine andis saavutustunde ja lihaskrambid. Järgmine aasta jälle?

Artikkel: Uko
Pildid: Uko

Friday, April 14, 2017

Professor pani gümnasistid mõtlema

Neljapäeval, kuuendal aprillil käis koolis tähtis külaline - eesti keele teadlane, Eesti keelenõukogu esileedi, Tartu Ülikooli õppejõud, eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas-Lang. Aulasse kogunesid gümnaasiumi kõikide klasside õpilased. Kahetunnine loeng toimus kahes osas: esimesed 45 minutit oli teoreetiline osa, kui professor kõneles keelest ja poliitikast, teises osas olid pearollis gümnasistid, kui Tartu Ülikooli õppejõud andis gümnasistidele individuaalse ülesande ning rühmaülesanded.
Birute Klaas-Lang alustas loengut seletustega, mis on keel ning mis on poliitika. Lühidalt on keel ning keele põhiülesanne olla suhtlemisvahend ning poliitika on otsused, mis kujundavad riigi elu.
Loengus käsitleti veel üldiselt maailma keeli. Mõned faktid maailma keelte kohta: maailmas on ~7000 keelt, millest ligi 4000 pärinevad Aafrikast, kolm suurimat keelt on mandariini, inglise ja hispaani keel, piibel on 2300 keeles, emakeeli on 1200.
Loengu keskmes oli eesti keelekeskkond ning selle kestlikkus. Põhiline kestlikkuse näitaja on kasutamine eri valdkondades, eesti keelt kasutatakse kõigis valdkondades ehk eesti keel on püsiv. Põhimõte, mis on keel, tõi Marc Weinreich 1945 aastal välja järgmiselt: "Keel on murre, millel on armee ja laevastik."

Gümnasistid said teada veel, millised on eesti keelevaldkonna sõlmprobleemid ning hiljem said ka ise lahendusi pakkuda. Lahendusi otsiti probleemile, et kuidas suurendada Ida-Virumaal, kus elab 3% eestlasi, eesti keele kasutust. Eesti keele teadlane pani veel mõtlema, milliste keeltega ja mis kaudu ollakse individuaalselt seotud ning rühmades mõtestati lahti, millised ülesanded ja tähendus on inglise keelel ning eesti keelel.





Artikkel: Reinhard
Pildid: Laura

Wednesday, April 12, 2017

Väliskülalised väisavad Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi

3. aprillil toimus Lilleküla gümnaasiumis üritus, millest võtsid osa väliskülalised. Külalistele tutvustati lühidalt meie kooli - mille poolest erineme, millega silma paistame, millised erinevad võimalused on meil õppimiseks ning palju muud. Kogu üritus algas „rituaaliga”, kus kõik aulas viibijad pidid moodustama suure ringi ning erinevaid liigutusi või sõnu üksteisele ütlema.


Sellele järgnesid töötoad, kus põnevaid asju, mida meie koolis saab teha, sai omal käel proovida. Muusikaklassis said külalised proovida Ipadiga kitarri mängimist, kasutati ka muusikaklassis olevaid löökpille.


Pikapäevarühmaklassis toimus töötuba nimega „Robot world”, kus sai juhendaja näpunäidetel mängida robotitega ja õppida rohkem seda maailma tundma.


Teises pikapäevarühmaklassis sai proovida helide tegemist erinevate puu- ja köögiviljadega ning veega, seade kandis nimetust „Makey Makey”.


Arvutiklassis olnud töötuba kandis nimetust „Modern art”, milles õpilased said arvutiprogrammiga kujundada endale võtmehoidja, mis hiljem 3D printeriga välja prinditi.


Peale töötubade lõppu koguneti veel aulasse, kus sai tutvuda erinevate tegevusnurkadega, sealhulgas sai ka virtuaalreaalsuse prillidega mängida.


Kohalt ei puudunad ka meie tublid õpilasfirma Laps Kooli tegijad, kes tutvustasid oma äppi ka külalistele.


 Oli põnev ja sisurohke koolipäev nii külalistele kui ka võõrustajatele.

Artikkel: Melissa
Pildid: Uko ja Emily