„Järgmised kuud on peale tulemas!"

Mida Sina meilt ootad?

Küsitlesime oma kooli õpilasi ja õpetajaid seoses meediaga. 12.a klassi õpilane Ragnar Võsa pakkus välja, et rohkem võiks teha erinevaid kajastusi õpilastest, näiteks küsitlusi, viktoriine, portreelugusid jne. Otsest vastust sellele, mis ei meeldi ei osanud abiturent vastata. Reimo Reimand, 12.b klassist arvas, et võiks teha õppevideoid ja telekasse üles panna neid. 

Õpetaja Mäesalule meeldib, et meediat kajastatakse ja sellest on piisav, lisaks meeldis ka see, et kõik üritused saavad kajastatud ja sellega tegelevad õpilased, aga blogis võiks rohkem pilte olla. Kümnendike arust on oluline informatsioon kättesaadav, hea ja huvitav lugeda, aga võiks rohkem postitusi olla. Kui küsisime, kas kajastav meedia on nende arvates mitmekülgne, öeldi, et enam-vähem on.

Tahtsime ka teada, mida soovitakse rohkem näha ja mis kooli meedias ei meeldi, “Võrkpallist, sest see ikkagi võrkpalli kallakuga kool, vahepeal on blogis postitused ilma piltideta ja siis on natukene igav lugeda”, “Võrkpallist, sest meeldib see ja see on lahe ning koolis tegelevad paljud võrkpalliga, on ka palju võrkpalli võistlusi, võiks paremini tantsuvõistluseid ja playboxe filmida, et oleks arusaadavad”, “Koolis toimuvatest üritustest, meeldib see, et informatsioon kõigile kättesaadav, aga telekas võiks rohkem kajastada.” 

2.b klassi õpetaja arvas, et meedia on vajalik, aga võiks olla süstemaatilisem, et näiteks nädala alguses kohe oleks telekas näha, mis sel nädalal toimub ja et lastele korraldatakse vahetundideks tegevust, erinevaid mänge, tantse.

Gümnasistid animeerivad Tammsaare teost

Esmaspäeval, 14. novembril 2016 käisid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 11b ja mõningad 11a klassi õpilased Anton Hansen Tammsaare muuseumis. Muuseumi külastus koos kaasnenud üritustega kestis kokku neli tundi. Muuseumi külastuse raames toimus ekskursioon Anton Hansen Tammsaare korteris, kus ta oli kunagi elanud. Juhendaja jagas detailsemat infot Anton Hansen Tammsaare elu ja tegemiste ning tema tuntud teoste Tõde ja Õiguse II ja V osa kohta. 

Peale muuseumi külastust tulid Kadrioru raamatukogu ruumidesse NukuFilmi lastestuudio töötajad, kes aitasid meil luua ise filmi Tõde ja Õiguse II või V osa materjali alusel. Kuna filmide ise loomine on väga huvitav tegevus ja soovides sellest rohkem teada saada, otsustasime uurida natukene NukuFilmi lastestuudio ühelt juhendajatest Sondra Lampmann’ilt selle kohta. 

Sondra Lampmanni väitel on ta NukuFilmi lastestuudio üks õpetajatest ja õpetab seal lastele mitmeid erinevaid viise, kuidas filme teha. Tänapäeva noortele pidavat väga meeldima selline filmide ise loomine, sest see on üsna lihtne ja see on kergem kui vanasti. Tänapäeval saab kasutada mitmeid erinevaid vahendeid nn. kaamera, telefon, app’id jne.

Filmitegemist soovivaid õpilasi on palju. Õpilastele meeldib kõige enam filmitegemise juures võimalus õppida seda, mis neile kõige rohkem meeldib ja mida peetakse enese jaoks kõige vajalikumaks. Kuna filmitegemisest huvitatuid on palju, siis toimub mitmeid selliseid üritusi iganädalaselt või isegi igapäevaselt. NukuFilmi lastestuudio inimesi kutsutakse endale sünnipäevadele, erinevatele üritustele ja festivalidele. Seal on alati palju osalejaid. Tammsaare muuseumis käivad nad pidevalt, aga vähemalt kord kvartalis. Kuna see oli üritus, mis tõesti pakkus huvi ja kõigile meeldis, siis jääme juba kõiki uusi üritusi ootama.

Fotode autor: MaryonM

Uus õpilasfirma teeb vanemate elu kergemaks

1.A klassist tehti katsejänesed

Otsustasime teha eksperimendi, kui kiiresti võtavad kõik 1. klassi õpilased kotist asjad välja ning panevad tagasi.

„Näitlejaks ei pea hakkama, näitleja peab olema.“

24. novembril külastas meie tundi Marika Vaarik koos No99 dramaturgi E. Epneriga ja „Plekkrummi“ saatejuhi J. Hellermaaga. Nad käisid rääkimas lavastuse „Ema Gourage“ kohta, mida klassis viibinud 14. novembril, No99 teatris, vaatamas käisid. Hiljem õnnestus ka teha lühike intervjuu Marika Vaarikuga. 

Küsimustele, miks ta on näitleja ja miks on hea olla näitleja vastas Vaarik: „Tundub jube lihtne küsimus ja samas jube raske küsimus. Selline loomingu otsimine elus, ega selleks ei pea olema ilmtingimata näitleja, et tegeleda loominguga. Selleks võid olla füüsik, matemaatik, sa võid olla autojuht, ükskõik, kasvõi kassapidaja, vahet ei ole. Aga kui sa suhtud elusse loominguliselt, et sa suudad elu näha nii, et tal on alati võimalus olla paindlikum, mitte nii pragmaatiline, siis see ongi ilus. Mulle meeldiks, et kõik ei oleks nii tavaline.“ 

Vaariku sõnul ei ole tal „Ema Gourages“ lemmikkohta: „Mul ei ole lemmikkohta, see on ikka terve pikk kaskaad, mis tuleb läbi mängida. Võin teile tuua sellise näite, meil alles hiljuti oli „Ema Gourage“ ühes etenduses üks väga ilus stseen. Lihtsalt meie jaoks väga väga kaunis stseen ja loodetavasti paistis see ka saali. Ma tahan lihtsalt öelda, selleks, et tekiksid need ilusad õrnad kõrged seisundis olemised, nagu teatrikeeles öeldaksegi pilotaažina, siis see lend on väga kõrge ja tekib tõesti mingi tardumus, inimesed saalis on ka nagu tardunud, et mis see on, selleks tuleb tohutult tööd ette teha, sa pead tundide viisi töötama selleks, et tekiksid need hetked. See on natukene jälle liiga spetsiifiline jutt, aga ma tahan öelda, et kui me alustame seda esimese lauluga ja lõpetame viimase lauluga, siis terve see vahepealne aeg tuleb seal olla ja see kõik on väga ilus.“ 

Kuid mis on need põhilised näpunäited, mida näitleja soovitab noorele näitleja teed alustavale inimesele. „Kui sa soovid ja tahad käia rohkem vaatamas, siis tee seda, see ei pea olema ainult teater, ükskõik mida võib vaadata, aga kindlasti tuleb jääda usaldama oma maitset. Ühesõnaga, usaldada oma tundeid, usaldada oma südant sellest tekibki lõpuks maitse. Mida sa siis usaldad ja kuidas sa midagi tunnetad, tajud, mida sa näed ja seda peab hästi palju usaldada, sest minu meelest ainult nii on võimalik luua see baas, millega üldse alustada, et lõpuks loed kirjandust ja teatrijuttu juurde ning õpid koolis või ükskõik, see on kõik hilisem, mis sealt tuleb. Näitlejaks ei pea hakkama, näitleja peab olema. Seal ei loe ükski kellaaeg, ükski kuupäev, ükski vanus, miski ei kehti, sa lihtsalt oled, sa tahad seda rääkida, teha."

Fotode autor: MarkoG

Tutvume lähemalt kooli uue õpetajaga

Intervjueerisime Piret järvelat, kes on eesti keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Eelnevalt õpetanud Tallinna Reaalkoolis ning meie kooli tulnud eelmise aasta sügisest.

Lilleküla näitab kultuuride mitmekesisust

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis lisati teisele korrusele näitus „Minu Eesti“, mis hõlmab Eestisse sisserännanuid. Näitus pandi üles 21. novembril ja on seal kuni jaanuari keskpaigani. Kuna projekt on rahvusvaheline, siis liigub ta pärast edasi teistesse riikidesse: Läti, Leedu, Horvaatia, Gruusia ja Saksamaa. 

Projektist rohkem teada saamise eesmärgil otsustasime küsitleda Irene Artmad. Ta rääkis meile, et projekti mõttele tuli Veronika Nuter, kes on ka selle eestvedaja ja juht. Projektis osalevad Lilleküla Gümnaasiumi õpilased, kes ei ole Eesti päritolu. Osalemine projektis oli vabatahtlik. Õpilased said pildistada Eesti elu ja väljendada oma mõtteid toimuvast, mis neile siinses elus meeldib ja tundub naljakas või võõras. Need, kes projektis osaleda soovisid said vastava koolituse ja nendega tuli rääkima professionaalne fotograaf, kes tutvustas täpsemalt pildistamist. Projektis osalenud õpilaste tehtud piltide seast valiti välja parimad ja neid kasutati näitusel.

Algne mõte oli korraldada fotonäitus, kuid hilisema mõtte tulemusena tekkis soov millestki sellisest, mis võiks edaspidi jääda kooli. Otsustati kasutada patju. Fotonäitus lahkub koolist, aga padjad jäävad. Pildinäitusele lisaks saab kindlasti veebruaris näha raamatukogus patju, mis olid näitusega seotud.

Fotode autorid: DariyaP, MarianneG

Lilleküla noored jagavad tarkusi

12. novembril toimus Rocca al Mare Koolis noorte ettevõtlike inimeste poolt korraldatud iga-aastane TedxYouth konverents. Tedx`i põhimõte on jagamist väärt ideede inimesteni toomine. TedxYouth ei sulge oma ust mitte kellelegi, esinejaid oli tänavu igas vanuses. Noorim ja sealjuures üks parimaid esinejaid oli 10-aastane Gustav Tamkivi, kes rääkis väga kirglikult ja andekalt, kuidas ta oma matemaatika Youtube kanaliga aitab inimestel leida uusi põnevaid viise matemaatika ülesannete lahendamiseks. 
Esinejad said oma ideid edasi anda kolme toimunud sessiooni käigus, kuid meie kooli õpilased said särada hoopis sessioonide vahel olevatel vaheaegadel. Nimelt olid meie kooli õpilased koostöös Eesti 2.0’iga tutvustamas inimestele 3D printerit ja LittleBits elektroonika komponente. Eriti tublid olid meie kooli kuuenda klassi õpilased Aron, Martin ja Maria, kes tõmbasid LittleBitse vaatama tohutu hulga inimesi. Märkimata ei saa ka jätta kümnenda klassi õpilasi Jarmot ja Markust, kes suutsid koha peal tekkinud väike tehnilise viperusega väga kiirelt toime tulla, samal ajal tekitades inimestes suurt huvi 3D printeri vastu.

Foto 1

Meie koolinoori olid kaasas abistamas kooli huvijuht Marje Nurk ning inglise keele õpetaja ja haridustehnoloog Meeri Sild. TedxYouthi olid vaatama tulnud ka meie kooli õpilasfirma Laps Kooli juhid Oskar ja Sander, kes tulid üritusele põnevate ideede põhjal inspiratsiooni koguma. Kõigile kohal olnud õpilastele meeldis üritus väga ja Laps Kooli liikmed kinnitasid juba, et nad on kindlasti minemas ka järgmine aasta.

   Foto 2 

Foto 1: Eesti 2.0, https://www.facebook.com/eesti2.0/
Foto 2: Eesti 2.0, https://www.facebook.com/eesti2.0

Aitäh sulle, kallis isa!

Isadepäeva puhul küsitlesime meie väikseid koolikaaslasi, milline peaks nende arvates "hea" isa olema. Vaatame, milliseid huvitavaid vastuseid tuli:

Lilleküla meedia teeb ajas tagasirännaku

Lindgreni lood ärkasid ellu

Neljapäeval, 10. novembril toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis karneval teemal „kaks kärbest ühe hoobiga“ millel osalesid kooli kolmandate klasside õpilased.

Karnevali mõte oli, et saaks tutvuda mugavalt ja lõbusalt mitmete Astrid Lindgreni raamatutega. Kolmandate klasside õpilased pidid lugema läbi raamatud: „Pipi Pikksukk“ , „Vahtramäe Emil“ ja „Karlsson katuselt“. Peale raamatu läbilugemist pidid õpilased koostama näidendi, mida nad esitasid karnevalil. Iga klass tegi ühe raamatu kohta näidendi ja see aitas ka teistel klassidel erinevate Astrid Lindgreni raamatutega tutvuda. 

Karnevali kostüümid olid seotud raamatu tegelastega. Ehk siis õpilased veetsid karnevalil aega näidendi kostüümides.

Karnevalil toimus lisaks näidenditele veel mitmeid muid huvitavaid üritusi. Lapsi tuli lõbustama Pipi. Pipiks oli riietunud õpetaja Maie Lepiku tütar Kadri. Härra Nilssoniks oli riietatud Kadri väike laps. Pipi juhtis üritust ja jagas nõuandeid. Hiljem toimus kõigi laste rõõmuks disko ja jagati kommi.

Küsitledes 3b klassi õpilasi ütlesid nad, et olid üritusega rahul ja meeldis väga. Eriti meeldis neile see, et seal sai mängida, näidelda, marssida, tantsida ja lihtsalt lõbutseda koos Pipiga. 3d klassijuhataja Kaarin Kaeval väitel toimus kõik ilusti. Etteasted olid suurepärased. Üritusel oleks ka piisanud väiksemast ajast kui 2h, sest lapsed tüdinevad kiirelt ühel kohal istumisest ja ka endal tekib väsimus. Öeldi, et kindlasti plaanitakse veel teha erinevaid karnevale ja taolisi üritusi. Jääme juba huviga ootama.

Piltide autor: Marje Nurk

„Kas sina ei kannagi Nike'i?!”

Teisipäeval, 8. novembril oli Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis järjekordne stiiliteisipäev . Seekord oli teemaks sport. Selle huvitava valiku tegi kooli õpilasesindus. Kooli koridorides võis näha väga palju õpilasi, kes olid teemakohaselt riides: Tossud, dressid, retuusid jne. Osad õpilased, kes tegelevad jalgpalli, korvpalli või mõne muu spordialaga, riietusid oma trenniriietesse. 

Kuid kummaline on see, et tegelikult ei erinenud see päev teistest, kuna tossude ja dressidega õpilasi näeb kooli peal üsna tihti. Kuid kuna kooli kodukord keelab õpilastel spordiriietega väljaspool spordikompleksi viibimise, said õpilased end sel päeval vabamalt tunda. Ootame põnevusega, milliseks kujuneb järgmise kuu stiiliteisipäev.

Fotode autor: DariyaP

Trump või Clinton. Kelle poolt oled sina?

Ameerika ühendriikide presidendivalimised on juba tükk aega olnud üks eriti aktuaalseid teemasid ja seda jälgib terve maailm. Toimumas on ameerika 58. valimised ja kandidaatideks on kas Hillary Clinton ja Donald Trump. 

Hillary Clinton on demokraatliku partei liige, kes on oma poliitilise karjääri ajal olnud senaator ja ka Obama presidantuuari ajal riigisekretär. 

(Pilt 1)

Donald Trump on vabariikliku partei liige kuid on oma karjääri ajal käinud erinevate parteide vahet, peale poliitika tegeleb ta ka ärimehena ja on üpriski edukas. 

(Pilt 2)

Ameerikas on toimunud nende kahe vahel päris mitu avalikku väitlust, mis peaks aitama rahval oma otsusust langetada. Muidugi toimusid ka suured kampaaniad, kui kandidaadid käisid igas osariigis rahvaga suhtlemas ja rääkimas oma tuleviku plaanidest kui nendest peaks saama president. 

(Pilt 3)

Väikese traditsiooni päraselt toimus ka meie gümnasistide põhine valimine, mille eel meile räägiti, kuidas presidendivalimine ameerikas toimub ja kandidaatidest lähemalt. Gümnasistide hääletuse tulemusena oleks võitnud Hillary Clinton 87 häälega, Donald Trump sai 15 häält ja 18 sedelit oli tühjaks jäetud. Läbi küsitluse anti sõna gümnaasiumi õpilastele, kus nad said avaldada kumb kandidaat nende arvates võidab ja miks. Muidugi ameerika ühendriikides veel valimine toimub ja selle tulemused saame teada täna öösel.

Pilt 1, Clinton: United States Department of State, https://en.m.wikipedia.org/wiki/File
Pilt 2:, Trump: Gage Skidmore, https://commons.wikimedia.org/wiki/File
Pilt 3, USA flag: Dbenbenn, Zscout370, Jacobolus, Indolences, Technion, https://commons.wikimedia.org/wiki/File

Lillekülas sirgunud Eesti tulevane staar

Novembrikuu meediatiimi tutvustusvideo

Võrkpallisõprade kokkutulek ja tihe rebimine

1. novembril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis võrkpalliklubide vahelised mängud tüdrukute U14 ja U16 vanusegruppides.

Võrkpalliklubidest osalesid mängudel SK Raesport, VK Täht, Rakvere SK, Narva SK, Selver, Haljala, Keila Võrkpallikool, Palusalu SK, Keila VK ja Saaremaa SK.

Lilleküla Gümnaasium oli esindatud klubiga VK Täht, mida juhtis kooli kehalise kasvatuse õpetaja ning klubi treener Sylvia Tammerik.

Intervjuus rääkis Sylvia Tammerik klubi VK Täht tegemistest ja toimuvatest mängudest.

1. Milliseks kujuneb päev?

„Tänane päev saab olema väga tihe. Nooremas rühmas toimub kokku 31 mängu ja teises, vanemas rühmas 30 mängu.” 

2. Kes tundub olevat kõige suurem konkurent?

„Rakvere SK on üks tugevamaid konkurente.” 

3. Millistele kohtadele võib VK Täht jääda?

„Kui alagrupis ei oleks olnud nii tugevat vastast oleks võinud VK Täht saavutada kõrgema koha. Lõpptulemuseks võib kujuneda VK Täht tüdrukute U14 meeskonnale 1-3 koht ja U16 meeskonnale 5-6 koht.” 

4. Millised olid ootused?

„Ootused olid muidugi kõrgemad, sest ikka sooviks esimest kohta, kuid alati siiski ei lähe nii nagu soovid.” 

5. Mida oleks võinud teha paremini?

„Klubil on arenguruumi veel küll. Treeningutel peab olema hoolikam, rohkem tuleb harjutada koostööd ja tegevuse kontrolli platsil.” 

Pildi autor: DariyaP, MarianneG

„JAH, mul on midagi öelda!“

Teispäeval, 1. novembril toimus Artise kinos üritus "Kas sul on midagi öelda. Osa 2", kus näidati 21 meie kooli gümnasistide poolt tehtud filmi. Esimest korda korraldati taoline üritus eelmisel õppeaastal, kus näidati praeguste kaheteistkümnendike poolt tehtud filme. Osasid neist võis näha ka sel aastal.

Lühifilmid olid tehtud gümnaasiumi õpilaste poolt. Üldteemat polnud antud, seega olid õpilastel teema valimisel vabad käed. See andis neile võimaluse väljendada teistele oma sisemaailma filmi kaudu. Tulemusena jõudsid kinno väga erinevad filmid ning iga film kandis oma mõtet. Üritus kestis orienteeruvalt 2 tundi. Kohalviibijateks olid meie kooli õpilased ja mõned ägedad õpetajad, kuid oli näha ka inimesi väljaspoolt kooli.

Filmid said valmis praktilise meedia tunnis, mida andis kooli endine õpetaja Eik Tammemäe, kes oli ka selle fenomenaalse ürituse korraldaja.

See silmapaistev noor pedagoog õpetas praktilist meediat 2 aastat. Eik iseloomustab oma ainet kui loomingulist ja huvitavat ning on arvamusel, et meedia peaks olema koolides üks tähtsamaid aineid.

Iga külastaja sai seansi lõpus hääletada oma lemmikfilmi poolt. Tulemused selguvad varsti.

Saalis oli kuulda naeru ja aplausi. Pärast seansi lõppu ootas külalisi mõnus üllatus, milleks oli tort ja mahl.

Pildi autor: DariyaP, MarianneG